|
FCI tõustandard Nr. 163 / 05.03.1998
PÄRITOLU: Suurbritannia
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE AEG: 27.04.1989
KASUTUS: Jäljekoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:Rühm 6 Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud.
Alarühm 1.3 Väikesed jäljekoerad.
Töökatsetega.
ÜLDMULJE: Madalajalgne tähelepanuväärse olemusega jäljekoer, hästi tasakaalus, täisväärtuslik. Välimikus on soovitav teatud hulk rippuvat voltis nahka.
KÄITUMINE / ISELOOM: Iidse sugupuuga sitke jäljekoer, kes peab jahti lõhna järgi, omab karjainstinkti ja tal on sügav meloodiline hääl ning on jahil võimeline üles näitama suurt vastupidavust. Rahulik, mitte kunagi agressiivne või kartlik. Armastusväärne.
PEA: Koonu ülemine osa on peaaegu paralleelne stopilt kuklale viiva joonega ja ei ole palju pikem kui pea pikkus stopilt kuklale. Kulmude kohal ja silmade kõrval võib olla mõõdukalt nahavolte. Peanahk on piisavalt lahtine, et moodustada märgatavaid volte, kui seda tõmmata ettepoole või kui pea on alla kallutatud.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Kuplikujuline, hästi eristuva kuklakühmuga, kulmude kohal keskmise laiusega ja koonu suunas kergelt teravnev.
Stopp (üleminek otsmikult koonule): Mõõdukas.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Üleni must, välja arvatud heledavärvilistel isenditel, kel see võib olla pruun või maksakarva. Laiad, hästi avatud ninasõõrmed, mis võivad mokkadest veidi ettepoole ulatuda.
Koon: Üldine väljanägemine on alaspidine, mitte kongus.
Mokad: Ülemised rippuvad mokad ulatuvad oluliselt üle alumiste.
Lõuad/hambad: Lõuad on tugevad, perfektse ja korrapärase käärhambumusega, so. alumised lõikehambad toetavad ülemiste lõikehammaste sisekülje vastu ning alumised kihvad ulatuvad ülemiste kihvade ja äärmiste lõikehammaste vahele ning moodustavad saagi haaramise luku.
Silmad: Rombikujulised, mitte esiletungivad ega ka liiga sügaval asetsevad, tumedat värvi, kuid heledavärvilistel isenditel võivad olla keskmise pruuni varjundiga. Vaade rahulik ja tõsine. Alumise silmalau punane osa on nähtav, aga mitte ülemäära. Heledad või kollased silmad on äärmiselt ebasoovitavad.
Kõrvad: Madalal asetsevad, just allpool silmade joont. Pikad, ulatudes kaugelt üle õige pikkusega koonu otsa, kuid mitte ülemäära. Kogu pikkuse ulatuses kitsad ja koolduvad hästi sissepoole; väga painduvad ja tekstuurilt sametised.
Kael: Lihaseline, hea kumerusega ja üsna pikk ning esiletungiva, kuid mitte liiga suure rinnalotiga.
Kere: Pikk ja kogu pikkuses sügav rinnakorv, turi ja jäsemed* on ligikaudu samal kõrgusel.
Selg: Sirge ja üsna lai. Turjast kuni jäsemete alguseni* mitte liialdatult pikk.
Lanne: Võib olla kergelt kumer.
Rinnakorv: Eestvaates sobitub eesrind kenasti roiete kõverusse.* Rinnaluu on esileulatuv, kuid rinnakorv ei ole kitsas ega liiga sügav.
Saba: On hea asetusega, pigem pikk, tüveosas tugev ja läheb otsa poole peenemaks, saba alumisel poolel on mõõdukalt jämedaid karvu. Liikumisel on saba hästi püsti ja kerge kaarega, saablikujuline, mitte kunagi rõngas või lustlik.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED: Esijalad on lühikesed jõulised ja suure kondiga. Jala alumises osas nahavoldid.
Õlad: Abaluud hästi tahapoole asetunud; õlad ei ole rasked.
Küünarvarred: Ei ole pööratud ei sisse- ega väljapoole, sobituvad kenasti vastu külgi.
Esikäpad: Ülaosa on kergelt sissepoole kaldu, kuid mitte sel määral, mis takistab vaba liikumist või põhjustab jalgade puutumist üksteise vastu, kui koer seisab või liigub.
Kämblad: Kämblaliigese ettepoole paindumine on äärmiselt ebasoovitav.
TAGAJÄSEMED: Lihaselised ja tahapoole asetusega, tagantvaates tekitavad peaaegu sfäärilise mulje. Põlveõndla ja käpa vahel võivad olla nahavoldid ja liigese taga kerge kukkur, mille põhjuseks on lahtine nahk.
Põlveliigesed: Hästi painutatud.
Põlveõndlad: Hästi alla lastud ja kergelt allapoole painutatud, kuid ei ole pööratud ei sisse- ega väljapoole ja jäävad just kere alla, kui koer seisab loomulikult.
KÄPAD: Massiivsed ning hästi arenenud nukkide ja padjanditega. Eeskäpad võivad asetseda otse või olla pööratud kergelt väljapoole, kuid igal juhul seisab koer alati perfektselt õiges asendis võrdselt jaotunud raskusega varvastele, mille padjandid on koos, nii et käpad jätavad suure koera jälgi ja padjanditevaheline pind ei puutu vastu maapinda.
KÕNNAK/LIIKUMINE: Kõige tähtsam. Sujuv vaba liikumine, mille puhul esijalad ulatuvad hästi ette ja tagajalad tõukavad jõuliselt, nii et koer liigub õigesti nii edasi kui ka ta tagasi. Põlveliigesed ja õndlad ei ole liikumisel kunagi jäigad ega ükski varvastest ei tohi lohiseda.
KARVKATE
Karv: Sile, lühike ja tihe, ilma et oleks liiga peen. Kogu väljanägemine on puhas ja villkarvata. Pikakarvalised pehme villkarvaga isendid on äärmiselt ebasoovitavad.
Värvus: Üldiselt must, valge ja punakaspruun (kolmevärviline); sidrunikarva ja valge (kahevärviline); kuid aktsepteeritavad on kõik tunnustatud hagijate värvused.
SUURUS
Turjakõrgus 33-38 cm (13-15 tolli).
VEAD
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu silmas pidades.
Kõik ilmsete füüsiliste arenguhäirete või käitumishälvetega koerad tuleb diskvalifitseerida.
|
